
tipp
[ˈtipp]
top, peak, summit
- noun
- B1
- Everyday objects
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | tipp | tipud |
| Genitive | tipu | tippude |
| Partitive | tippu | tippe |
| Illative | tipusse | tippudesse |
| Inessive | tipus | tippudes |
| Elative | tipust | tippudest |
| Allative | tipule | tippudele |
| Adessive | tipul | tippudel |
| Ablative | tipult | tippudelt |
| Translative | tipuks | tippudeks |
| Terminative | tipuni | tippudeni |
| Essive | tipuna | tippudena |
| Abessive | tiputa | tippudeta |
| Comitative | tipuga | tippudega |
Examples
Mäe tipp on lumine.
The mountain top is snowy.
Ta jõudis oma karjääri tippu.
He reached the peak of his career.
Common combinations
mäe tipp
mountain tip
karjääri tipp
career tip
Related words
In Estonian
millegi terav ülaots või ahenev lõpuots, millegi kõige kõrgem või kõige rohkem väljapoole ulatuv ots
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses