kuulsus
[ˈkuːlsus]
fame, renown
- noun
- B1
- Society
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | kuulsus | kuulsused |
| Genitive | kuulsuse | kuulsuste |
| Partitive | kuulsust | kuulsuseid |
| Illative | kuulsusesse | kuulsustesse |
| Inessive | kuulsuses | kuulsustes |
| Elative | kuulsusest | kuulsustest |
| Allative | kuulsusele | kuulsustele |
| Adessive | kuulsusel | kuulsustel |
| Ablative | kuulsuselt | kuulsustelt |
| Translative | kuulsuseks | kuulsusteks |
| Terminative | kuulsuseni | kuulsusteni |
| Essive | kuulsusena | kuulsustena |
| Abessive | kuulsuseta | kuulsusteta |
| Comitative | kuulsusega | kuulsustega |
Examples
Kolme tenori meeletu kuulsus.
The immense fame of the three tenors.
Kirjanik on oma kuulsuse tipul.
The writer is at the peak of his fame.
Common combinations
suure kuulsuse saavutama
to achieve great fame
kuulsuse tipul
at the height of fame
Related words
In Estonian
üldine kõrge tunnustus silmapaistvate teenete, saavutuste või omaduste eest
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses