kuulsus
[ˈkuːlsus]
слава, известность, знаменитость
- существительное
- B1
- Общество
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | kuulsus | kuulsused |
| Генитив | kuulsuse | kuulsuste |
| Партитив | kuulsust | kuulsuseid |
| Иллатив | kuulsusesse | kuulsustesse |
| Инессив | kuulsuses | kuulsustes |
| Элатив | kuulsusest | kuulsustest |
| Аллатив | kuulsusele | kuulsustele |
| Адессив | kuulsusel | kuulsustel |
| Аблатив | kuulsuselt | kuulsustelt |
| Транслатив | kuulsuseks | kuulsusteks |
| Терминатив | kuulsuseni | kuulsusteni |
| Эссив | kuulsusena | kuulsustena |
| Абессив | kuulsuseta | kuulsusteta |
| Комитатив | kuulsusega | kuulsustega |
Примеры
Kolme tenori meeletu kuulsus.
Невероятная слава трёх теноров.
Kirjanik on oma kuulsuse tipul.
Писатель на пике своей славы.
Частые сочетания
suure kuulsuse saavutama
добиться большой славы
kuulsuse tipul
на пике славы
Связанные слова
По-эстонски
üldine kõrge tunnustus silmapaistvate teenete, saavutuste või omaduste eest
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии