keelpill
[ˈkeːlpill]
string instrument
- noun
- B1
- Everyday objects
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | keelpill | keelpillid |
| Genitive | keelpilli | keelpillide |
| Partitive | keelpilli | keelpille |
| Illative | keelpillisse | keelpillidesse |
| Inessive | keelpillis | keelpillides |
| Elative | keelpillist | keelpillidest |
| Allative | keelpillile | keelpillidele |
| Adessive | keelpillil | keelpillidel |
| Ablative | keelpillilt | keelpillidelt |
| Translative | keelpilliks | keelpillideks |
| Terminative | keelpillini | keelpillideni |
| Essive | keelpillina | keelpillidena |
| Abessive | keelpillita | keelpillideta |
| Comitative | keelpilliga | keelpillidega |
Examples
Viiul on keelpill.
The violin is a string instrument.
Kitarr ja tšello on mõlemad keelpillid.
Both the guitar and the cello are string instruments.
Common combinations
keelpilli mängima
string instrument to play
keelpillide orkester
string instrument orchestra
Related words
In Estonian
muusikariist, mille heliallikas on võnkuv keel ja mille heli tugevdab kõlakast vms (nt viiul, kitarr, harf)
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses