keelpill
[ˈkeːlpill]
струнный щипковый инструмент, струнный музыкальный инструмент
- существительное
- B1
- Предметы быта
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | keelpill | keelpillid |
| Генитив | keelpilli | keelpillide |
| Партитив | keelpilli | keelpille |
| Иллатив | keelpillisse | keelpillidesse |
| Инессив | keelpillis | keelpillides |
| Элатив | keelpillist | keelpillidest |
| Аллатив | keelpillile | keelpillidele |
| Адессив | keelpillil | keelpillidel |
| Аблатив | keelpillilt | keelpillidelt |
| Транслатив | keelpilliks | keelpillideks |
| Терминатив | keelpillini | keelpillideni |
| Эссив | keelpillina | keelpillidena |
| Абессив | keelpillita | keelpillideta |
| Комитатив | keelpilliga | keelpillidega |
Примеры
Viiul on keelpill.
Скрипка — струнный инструмент.
Kitarr ja tšello on mõlemad keelpillid.
И гитара, и виолончель — струнные инструменты.
Частые сочетания
keelpilli mängima
струнный щипковый инструмент играть
keelpillide orkester
струнный щипковый инструмент оркестр
Связанные слова
По-эстонски
muusikariist, mille heliallikas on võnkuv keel ja mille heli tugevdab kõlakast vms (nt viiul, kitarr, harf)
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии