
viiul
[ˈviːul]
violin
- noun
- A2
- Art and culture
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | viiul | viiulid |
| Genitive | viiuli | viiulite |
| Partitive | viiulit | viiuleid |
| Illative | viiulisse | viiulitesse |
| Inessive | viiulis | viiulites |
| Elative | viiulist | viiulitest |
| Allative | viiulile | viiulitele |
| Adessive | viiulil | viiulitel |
| Ablative | viiulilt | viiulitelt |
| Translative | viiuliks | viiuliteks |
| Terminative | viiulini | viiuliteni |
| Essive | viiulina | viiulitena |
| Abessive | viiulita | viiuliteta |
| Comitative | viiuliga | viiulitega |
Examples
Mängin viiulit.
I play the violin.
Viiul on keelpill.
The violin is a string instrument.
Common combinations
viiulit mängima
to play the violin
vana viiul
old violin
Related words
In Estonian
keeltega pill, mida hoitakse lõua all ning mängitakse teatud pika ja peenikese pulga moodi vahendiga
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses