tunnus
[ˈtunnus]
sign, mark, characteristic, attribute
- noun
- B1
- Education
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | tunnus | tunnused |
| Genitive | tunnuse | tunnuste |
| Partitive | tunnust | tunnuseid |
| Illative | tunnusesse | tunnustesse |
| Inessive | tunnuses | tunnustes |
| Elative | tunnusest | tunnustest |
| Allative | tunnusele | tunnustele |
| Adessive | tunnusel | tunnustel |
| Ablative | tunnuselt | tunnustelt |
| Translative | tunnuseks | tunnusteks |
| Terminative | tunnuseni | tunnusteni |
| Essive | tunnusena | tunnustena |
| Comitative | tunnusega | tunnustega |
Examples
Stenokardia tunnused.
Signs of angina.
Kõik tunnused viitavad, et siin on käinud vargad.
All signs indicate that burglars have been here.
Common combinations
iseloomulik tunnus
characteristic feature
oluline tunnus
an important feature
tunnust märkama
to notice the feature
Related words
In Estonian
iseloomulik omadus, mille alusel esemed, organismid, nähtused vms on üksteisega võrreldavad ja üksteisest eristatavad
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses