
rahutu
[ˈrɑhutu]
restless, anxious
- adjective
- B1
- Emotions
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | rahutu | rahutud |
| Genitive | rahutu | rahutute |
| Partitive | rahutut | rahutuid |
| Illative | rahutusse | rahututesse |
| Inessive | rahutus | rahututes |
| Elative | rahutust | rahututest |
| Allative | rahutule | rahututele |
| Adessive | rahutul | rahututel |
| Ablative | rahutult | rahututelt |
| Translative | rahutuks | rahututeks |
| Terminative | rahutuni | rahututeni |
| Essive | rahutuna | rahututena |
| Comitative | rahutuga | rahututega |
Examples
Mees ootas ja muutus rahutuks.
The man waited and became restless.
Ilmselt olen selline rahutu hing.
Apparently, I am a restless soul.
Common combinations
rahutu uni
restless sleep
rahutu meel
restless mind
rahutu tunne
restless feeling
Related words
In Estonian
(meeleseisundi, loomuse kohta:) kergesti erutuv või ägestuv, teatud pingest vms elevil või närviline
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses