
keemia
[ˈkeːmiɑ]
chemistry
- noun
- B1
- Education
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | keemia | keemiad |
| Genitive | keemia | keemiate |
| Partitive | keemiat | keemiaid |
| Illative | keemiasse | keemiatesse |
| Inessive | keemias | keemiates |
| Elative | keemiast | keemiatest |
| Allative | keemiale | keemiatele |
| Adessive | keemial | keemiatel |
| Ablative | keemialt | keemiatelt |
| Translative | keemiaks | keemiateks |
| Terminative | keemiani | keemiateni |
| Essive | keemiana | keemiatena |
| Abessive | keemiata | keemiateta |
| Comitative | keemiaga | keemiatega |
Examples
Orgaaniline keemia.
Organic chemistry.
Kliinilise keemia uuringud.
Clinical chemistry tests.
Keemias on homme kontrolltöö.
There's a chemistry test tomorrow.
Common combinations
orgaaniline keemia
organic chemistry
keemia kontrolltöö
a chemistry test
Related words
In Estonian
teadus, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning muundumise seadusi
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses