
ajastu
[ˈɑjɑstu]
era, epoch
- noun
- B1
- Time
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | ajastu | ajastud |
| Genitive | ajastu | ajastute |
| Partitive | ajastut | ajastuid |
| Illative | ajastusse | ajastutesse |
| Inessive | ajastus | ajastutes |
| Elative | ajastust | ajastutest |
| Allative | ajastule | ajastutele |
| Adessive | ajastul | ajastutel |
| Ablative | ajastult | ajastutelt |
| Translative | ajastuks | ajastuteks |
| Terminative | ajastuni | ajastuteni |
| Essive | ajastuna | ajastutena |
| Abessive | ajastuta | ajastuteta |
| Comitative | ajastuga | ajastutega |
Examples
See oli suurte ühiskondlike muutuste ajastu.
It was an era of major social change.
Internet muutis meie ajastu suhtlemisviise.
The internet changed the ways people communicate in our era.
Common combinations
uus ajastu
a new era
terve ajastu
an entire era
Related words
In Estonian
pikem, teatavate iseloomulike tunnustega ajalõik või periood
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses