õpetaja
[ˈɤpetɑjɑ]
вчитель, вчителька, викладач
- іменник
- A1
- Освіта
Форми
| Відмінок | Одн. | Мн. |
|---|---|---|
| Номінатив | õpetaja | õpetajad |
| Генітив | õpetaja | õpetajate |
| Партитив | õpetajat | õpetajaid |
| Ілатив | õpetajasse | õpetajatesse |
| Інесив | õpetajas | õpetajates |
| Елатив | õpetajast | õpetajatest |
| Алатив | õpetajale | õpetajatele |
| Адесив | õpetajal | õpetajatel |
| Аблатив | õpetajalt | õpetajatelt |
| Транслатив | õpetajaks | õpetajateks |
| Термінатив | õpetajani | õpetajateni |
| Есив | õpetajana | õpetajatena |
| Абесив | õpetajata | õpetajateta |
| Комітатив | õpetajaga | õpetajatega |
Приклади
Ta on õpetaja.
Він/Вона вчитель.
Ta palub õpetajalt abi.
Він/Вона просить вчителя про допомогу.
Часті сполучення
eesti keele õpetaja
вчитель естонської мови
õpetajalt küsima
запитати вчителя
Синоніми
Пов’язані слова
Естонською
Inimene, kes õpetab, eriti koolis.
Визначення, приклади та словоформи частково ґрунтуються на Об’єднаному словнику EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) за ліцензією CC BY 4.0. Dictio відредагував і доповнив їх. Джерела та ліцензії