õpetaja
[ˈɤpetɑjɑ]
учитель, учительница, преподаватель
- существительное
- A1
- Образование
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | õpetaja | õpetajad |
| Генитив | õpetaja | õpetajate |
| Партитив | õpetajat | õpetajaid |
| Иллатив | õpetajasse | õpetajatesse |
| Инессив | õpetajas | õpetajates |
| Элатив | õpetajast | õpetajatest |
| Аллатив | õpetajale | õpetajatele |
| Адессив | õpetajal | õpetajatel |
| Аблатив | õpetajalt | õpetajatelt |
| Транслатив | õpetajaks | õpetajateks |
| Терминатив | õpetajani | õpetajateni |
| Эссив | õpetajana | õpetajatena |
| Абессив | õpetajata | õpetajateta |
| Комитатив | õpetajaga | õpetajatega |
Примеры
Ta on õpetaja.
Он/Она учитель.
Ta palub õpetajalt abi.
Он/Она просит учителя о помощи.
Частые сочетания
eesti keele õpetaja
учитель эстонского языка
õpetajalt küsima
спросить учителя
Синонимы
Связанные слова
По-эстонски
Inimene, kes õpetab, eriti koolis.
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии