õpilane
[ˈɤpilɑne]
ученик, ученица, школьник
- существительное
- A1
- Образование
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | õpilane | õpilased |
| Генитив | õpilase | õpilaste |
| Партитив | õpilast | õpilasi |
| Иллатив | õpilasesse | õpilastesse |
| Инессив | õpilases | õpilastes |
| Элатив | õpilasest | õpilastest |
| Аллатив | õpilasele | õpilastele |
| Адессив | õpilasel | õpilastel |
| Аблатив | õpilaselt | õpilastelt |
| Транслатив | õpilaseks | õpilasteks |
| Терминатив | õpilaseni | õpilasteni |
| Эссив | õpilasena | õpilastena |
| Абессив | õpilaseta | õpilasteta |
| Комитатив | õpilasega | õpilastega |
Примеры
Ta on õpilane.
Он/Она ученик.
Ma näen õpilast.
Я вижу ученика.
Частые сочетания
tubli õpilane
старательный ученик
õpilasele selgitama
объяснить ученику
Связанные слова
По-эстонски
Koolis õppiv inimene.
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии