tõendus
[ˈtɤentus]
доказательство, свидетельство, подтверждение, удостоверение
- существительное
- A2
- Право и документы
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | tõendus | tõendused |
| Генитив | tõenduse | tõenduste |
| Партитив | tõendust | tõendusi |
| Иллатив | tõendusesse | tõendustesse |
| Инессив | tõenduses | tõendustes |
| Элатив | tõendusest | tõendustest |
| Аллатив | tõendusele | tõendustele |
| Адессив | tõendusel | tõendustel |
| Аблатив | tõenduselt | tõendustelt |
| Транслатив | tõenduseks | tõendusteks |
| Терминатив | tõenduseni | tõendusteni |
| Эссив | tõendusena | tõendustena |
| Абессив | tõenduseta | tõendusteta |
| Комитатив | tõendusega | tõendustega |
Примеры
Kohtule esitati uus tõendus.
Суду представили новое доказательство.
See foto on oluline tõendus.
Эта фотография — важное доказательство.
Частые сочетания
oluline tõendus
важное доказательство
tõendust esitama
представлять доказательство
Синонимы
Связанные слова
По-эстонски
seik, asjaolu vm, mis annab millestki tunnistust, kinnitab millegi paikapidavust
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии