tõend
[ˈtɤent]
доказательство, улика
- существительное
- A2
- Право и документы
- Общение
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | tõend | tõendid |
| Генитив | tõendi | tõendite |
| Партитив | tõendit | tõendeid |
| Иллатив | tõendisse | tõenditesse |
| Инессив | tõendis | tõendites |
| Элатив | tõendist | tõenditest |
| Аллатив | tõendile | tõenditele |
| Адессив | tõendil | tõenditel |
| Аблатив | tõendilt | tõenditelt |
| Транслатив | tõendiks | tõenditeks |
| Терминатив | tõendini | tõenditeni |
| Эссив | tõendina | tõenditena |
| Абессив | tõendita | tõenditeta |
| Комитатив | tõendiga | tõenditega |
Примеры
Politsei kogub tõendeid.
Полиция собирает улики.
Kohtusse tuleb esitada tõendeid.
В суде нужно предоставить доказательства.
Частые сочетания
tõendeid koguma
собирать доказательства
tõendit esitama
представить доказательство
Синонимы
Связанные слова
По-эстонски
fakt, ese või dokument, mis aitab midagi tõestada
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии