kohus
[ˈkohus]
суд
- существительное
- A2
- Право и документы
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | kohus | kohtud |
| Генитив | kohtu | kohtute |
| Партитив | kohut | kohtuid |
| Иллатив | kohtusse | kohtutesse |
| Инессив | kohtus | kohtutes |
| Элатив | kohtust | kohtutest |
| Аллатив | kohtule | kohtutele |
| Адессив | kohtul | kohtutel |
| Аблатив | kohtult | kohtutelt |
| Транслатив | kohtuks | kohtuteks |
| Терминатив | kohtuni | kohtuteni |
| Эссив | kohtuna | kohtutena |
| Абессив | kohtuta | kohtuteta |
| Комитатив | kohtuga | kohtutega |
Примеры
Kannatanu pöördus kohtusse.
Потерпевший обратился в суд.
Kohus mõistis süüdistatava õigeks.
Суд оправдал обвиняемого.
Частые сочетания
kohtusse pöörduma
обратиться в суд
kohus otsustas
суд решил
Синонимы
Связанные слова
По-эстонски
Riigiasutus, kus lahendatakse õigusvaidlusi ja mõistetakse õigust
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии