kohus
[ˈkohus]
court
- noun
- A2
- Law and documents
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | kohus | kohtud |
| Genitive | kohtu | kohtute |
| Partitive | kohut | kohtuid |
| Illative | kohtusse | kohtutesse |
| Inessive | kohtus | kohtutes |
| Elative | kohtust | kohtutest |
| Allative | kohtule | kohtutele |
| Adessive | kohtul | kohtutel |
| Ablative | kohtult | kohtutelt |
| Translative | kohtuks | kohtuteks |
| Terminative | kohtuni | kohtuteni |
| Essive | kohtuna | kohtutena |
| Abessive | kohtuta | kohtuteta |
| Comitative | kohtuga | kohtutega |
Examples
Kannatanu pöördus kohtusse.
The victim went to court.
Kohus mõistis süüdistatava õigeks.
The court acquitted the defendant.
Common combinations
kohtusse pöörduma
to go to court
kohus otsustas
the court decided
Synonyms
Related words
In Estonian
Riigiasutus, kus lahendatakse õigusvaidlusi ja mõistetakse õigust
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses