muukeelne
[ˈmuːkeːlne]
non-native speaker, foreign-language
- adjective
- B1
- Communication
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | muukeelne | muukeelsed |
| Genitive | muukeelse | muukeelsete |
| Partitive | muukeelset | muukeelseid |
| Illative | muukeelsesse | muukeelsetesse |
| Inessive | muukeelses | muukeelsetes |
| Elative | muukeelsest | muukeelsetest |
| Allative | muukeelsele | muukeelsetele |
| Adessive | muukeelsel | muukeelsetel |
| Ablative | muukeelselt | muukeelsetelt |
| Translative | muukeelseks | muukeelseteks |
| Terminative | muukeelseni | muukeelseteni |
| Essive | muukeelsena | muukeelsetena |
| Comitative | muukeelsega | muukeelsetega |
Examples
Koolis on palju muukeelseid õpilasi.
There are many students with other native languages at the school.
Muukeelsed lapsed õpivad eesti keelt kiiresti.
Children who speak other languages learn Estonian quickly.
Common combinations
muukeelne elanikkond
non-speaking population
muukeelne kool
foreign language school
muukeelne meedia
foreign language media
Related words
In Estonian
teist keelt emakeelena kõnelev
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses