kõne
[ˈkɤne]
speech, call
- noun
- A1
- Communication
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | kõne | kõned |
| Genitive | kõne | kõnede |
| Partitive | kõnet | kõnesid |
| Illative | kõnesse | kõnedesse |
| Inessive | kõnes | kõnedes |
| Elative | kõnest | kõnedest |
| Allative | kõnele | kõnedele |
| Adessive | kõnel | kõnedel |
| Ablative | kõnelt | kõnedelt |
| Translative | kõneks | kõnedeks |
| Terminative | kõneni | kõnedeni |
| Essive | kõnena | kõnedena |
| Abessive | kõneta | kõnedeta |
| Comitative | kõnega | kõnedega |
Examples
Direktor pidas lühikese kõne.
The director gave a short speech.
Kõne katkes ootamatult.
The call was disconnected unexpectedly.
Common combinations
kõnet pidama
to give a speech
telefonikõne
phone call
Synonyms
Related words
In Estonian
Suuline esinemine, rääkimine või telefonivestlus
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses