
isik
[ˈisik]
person, individual
- noun
- B1
- Society
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | isik | isikud |
| Genitive | isiku | isikute |
| Partitive | isikut | isikuid |
| Illative | isikusse | isikutesse |
| Inessive | isikus | isikutes |
| Elative | isikust | isikutest |
| Allative | isikule | isikutele |
| Adessive | isikul | isikutel |
| Ablative | isikult | isikutelt |
| Translative | isikuks | isikuteks |
| Terminative | isikuni | isikuteni |
| Essive | isikuna | isikutena |
| Abessive | isikuta | isikuteta |
| Comitative | isikuga | isikutega |
Examples
Autot juhtis tundmatu isik.
The car was driven by an unknown person.
ID-kaarti taotlev isik.
A person applying for an ID card.
Ajalooliste isikutega seotud paigad.
Places associated with historical figures.
Common combinations
tundmatu isik
an unknown person
juriidiline isik
a legal entity
Related words
In Estonian
üksikisik ehk inimene, eriti ametlikus või õiguslikus kontekstis
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses