õppimine
[ˈɤpːimine]
learning, studying
- noun
- A2
- Education
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | õppimine | õppimised |
| Genitive | õppimise | õppimiste |
| Partitive | õppimist | õppimisi |
| Illative | õppimisesse | õppimistesse |
| Inessive | õppimises | õppimistes |
| Elative | õppimisest | õppimistest |
| Allative | õppimisele | õppimistele |
| Adessive | õppimisel | õppimistel |
| Ablative | õppimiselt | õppimistelt |
| Translative | õppimiseks | õppimisteks |
| Terminative | õppimiseni | õppimisteni |
| Essive | õppimisena | õppimistena |
| Abessive | õppimiseta | õppimisteta |
| Comitative | õppimisega | õppimistega |
Examples
Õppimine nõuab pingutust.
Learning requires effort.
Keelte õppimine on kasulik.
Learning languages is useful.
Common combinations
keelte õppimine
language learning
iseseisev õppimine
independent study
Synonyms
Related words
In Estonian
uute teadmiste ja oskuste omandamine
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses