õppimine
[ˈɤpːimine]
учёба, изучение
- существительное
- A2
- Образование
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | õppimine | õppimised |
| Генитив | õppimise | õppimiste |
| Партитив | õppimist | õppimisi |
| Иллатив | õppimisesse | õppimistesse |
| Инессив | õppimises | õppimistes |
| Элатив | õppimisest | õppimistest |
| Аллатив | õppimisele | õppimistele |
| Адессив | õppimisel | õppimistel |
| Аблатив | õppimiselt | õppimistelt |
| Транслатив | õppimiseks | õppimisteks |
| Терминатив | õppimiseni | õppimisteni |
| Эссив | õppimisena | õppimistena |
| Абессив | õppimiseta | õppimisteta |
| Комитатив | õppimisega | õppimistega |
Примеры
Õppimine nõuab pingutust.
Учёба требует усилий.
Keelte õppimine on kasulik.
Изучение языков полезно.
Частые сочетания
keelte õppimine
изучение языков
iseseisev õppimine
самостоятельное обучение
Синонимы
Связанные слова
По-эстонски
uute teadmiste ja oskuste omandamine
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии