käitumine
[ˈkæitumine]
поведінка, манера
- іменник
- A2
- Побутові речі
Форми
| Відмінок | Одн. | Мн. |
|---|---|---|
| Номінатив | käitumine | käitumised |
| Генітив | käitumise | käitumiste |
| Партитив | käitumist | käitumisi |
| Ілатив | käitumisesse | käitumistesse |
| Інесив | käitumises | käitumistes |
| Елатив | käitumisest | käitumistest |
| Алатив | käitumisele | käitumistele |
| Адесив | käitumisel | käitumistel |
| Аблатив | käitumiselt | käitumistelt |
| Транслатив | käitumiseks | käitumisteks |
| Термінатив | käitumiseni | käitumisteni |
| Есив | käitumisena | käitumistena |
| Абесив | käitumiseta | käitumisteta |
| Комітатив | käitumisega | käitumistega |
Приклади
Tema käitumine on eeskujulik.
Його поведінка зразкова.
Halb käitumine ei ole vastuvõetav.
Погана поведінка неприйнятна.
Часті сполучення
hea käitumine
гарна поведінка
käitumist muutma
змінити поведінку
Пов’язані слова
Естонською
Viis, kuidas inimene või loom mingis olukorras tegutseb
Визначення, приклади та словоформи частково ґрунтуються на Об’єднаному словнику EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) за ліцензією CC BY 4.0. Dictio відредагував і доповнив їх. Джерела та ліцензії