käitumine
[ˈkæitumine]
поведение, манера
- существительное
- A2
- Предметы быта
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | käitumine | käitumised |
| Генитив | käitumise | käitumiste |
| Партитив | käitumist | käitumisi |
| Иллатив | käitumisesse | käitumistesse |
| Инессив | käitumises | käitumistes |
| Элатив | käitumisest | käitumistest |
| Аллатив | käitumisele | käitumistele |
| Адессив | käitumisel | käitumistel |
| Аблатив | käitumiselt | käitumistelt |
| Транслатив | käitumiseks | käitumisteks |
| Терминатив | käitumiseni | käitumisteni |
| Эссив | käitumisena | käitumistena |
| Абессив | käitumiseta | käitumisteta |
| Комитатив | käitumisega | käitumistega |
Примеры
Tema käitumine on eeskujulik.
Его поведение образцовое.
Halb käitumine ei ole vastuvõetav.
Плохое поведение неприемлемо.
Частые сочетания
hea käitumine
хорошее поведение
käitumist muutma
изменить поведение
Связанные слова
По-эстонски
Viis, kuidas inimene või loom mingis olukorras tegutseb
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии