õigus
[ˈɤikus]
право
- существительное
- A1
- Право и документы
- Общество
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | õigus | õigused |
| Генитив | õiguse | õiguste |
| Партитив | õigust | õigusi |
| Иллатив | õigusesse | õigustesse |
| Инессив | õiguses | õigustes |
| Элатив | õigusest | õigustest |
| Аллатив | õigusele | õigustele |
| Адессив | õigusel | õigustel |
| Аблатив | õiguselt | õigustelt |
| Транслатив | õiguseks | õigusteks |
| Терминатив | õiguseni | õigusteni |
| Эссив | õigusena | õigustena |
| Абессив | õiguseta | õigusteta |
| Комитатив | õigusega | õigustega |
Примеры
Mul on õigus rääkida.
У меня есть право говорить.
Kõigil on samad õigused.
У всех одинаковые права.
Частые сочетания
õigus valida
право голосовать
sul on õigus
ты прав
Синонимы
Связанные слова
По-эстонски
Seaduse või kokkuleppega antud võimalus midagi teha; ka vastavus tõele.
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии