kohustus
[ˈkohustus]
обязанность
- существительное
- A1
- Право и документы
- Работа
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | kohustus | kohustused |
| Генитив | kohustuse | kohustuste |
| Партитив | kohustust | kohustusi |
| Иллатив | kohustusesse | kohustustesse |
| Инессив | kohustuses | kohustustes |
| Элатив | kohustusest | kohustustest |
| Аллатив | kohustusele | kohustustele |
| Адессив | kohustusel | kohustustel |
| Аблатив | kohustuselt | kohustustelt |
| Транслатив | kohustuseks | kohustusteks |
| Терминатив | kohustuseni | kohustusteni |
| Эссив | kohustusena | kohustustena |
| Абессив | kohustuseta | kohustusteta |
| Комитатив | kohustusega | kohustustega |
Примеры
See on minu kohustus.
Это моя обязанность.
Mul on kohustus arve õigel ajal maksta.
У меня есть обязанность вовремя оплатить счёт.
Частые сочетания
kohustust täitma
выполнять обязанность
seaduslik kohustus
юридическая обязанность
Синонимы
Связанные слова
По-эстонски
Ülesanne või vastutus, mida peab täitma
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии