õigus
[ˈɤikus]
право
- іменник
- A1
- Право і документи
- Суспільство
Форми
| Відмінок | Одн. | Мн. |
|---|---|---|
| Номінатив | õigus | õigused |
| Генітив | õiguse | õiguste |
| Партитив | õigust | õigusi |
| Ілатив | õigusesse | õigustesse |
| Інесив | õiguses | õigustes |
| Елатив | õigusest | õigustest |
| Алатив | õigusele | õigustele |
| Адесив | õigusel | õigustel |
| Аблатив | õiguselt | õigustelt |
| Транслатив | õiguseks | õigusteks |
| Термінатив | õiguseni | õigusteni |
| Есив | õigusena | õigustena |
| Абесив | õiguseta | õigusteta |
| Комітатив | õigusega | õigustega |
Приклади
Mul on õigus rääkida.
Я маю право говорити.
Kõigil on samad õigused.
У всіх однакові права.
Часті сполучення
õigus valida
право голосувати
sul on õigus
ти маєш рацію
Синоніми
Пов’язані слова
Естонською
Seaduse või kokkuleppega antud võimalus midagi teha; ka vastavus tõele.
Визначення, приклади та словоформи частково ґрунтуються на Об’єднаному словнику EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) за ліцензією CC BY 4.0. Dictio відредагував і доповнив їх. Джерела та ліцензії