süütus
[ˈsyːtus]
innocence
- noun
- A2
- Society
- Law and documents
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | süütus | süütused |
| Genitive | süütuse | süütuste |
| Partitive | süütust | süütusi |
| Illative | süütusesse | süütustesse |
| Inessive | süütuses | süütustes |
| Elative | süütusest | süütustest |
| Allative | süütusele | süütustele |
| Adessive | süütusel | süütustel |
| Ablative | süütuselt | süütustelt |
| Translative | süütuseks | süütusteks |
| Terminative | süütuseni | süütusteni |
| Essive | süütusena | süütustena |
| Abessive | süütuseta | süütusteta |
| Comitative | süütusega | süütustega |
Examples
Tema süütus tõestati.
His innocence was proven.
Ma tõestan oma süütust.
I prove my innocence.
Common combinations
oma süütust tõestama
to prove one's innocence
süütuse presumptsioon
presumption of innocence
Related words
In Estonian
seisund, kus inimene ei ole süüdi
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses