süütus
[ˈsyːtus]
невиновность
- существительное
- A2
- Общество
- Право и документы
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | süütus | süütused |
| Генитив | süütuse | süütuste |
| Партитив | süütust | süütusi |
| Иллатив | süütusesse | süütustesse |
| Инессив | süütuses | süütustes |
| Элатив | süütusest | süütustest |
| Аллатив | süütusele | süütustele |
| Адессив | süütusel | süütustel |
| Аблатив | süütuselt | süütustelt |
| Транслатив | süütuseks | süütusteks |
| Терминатив | süütuseni | süütusteni |
| Эссив | süütusena | süütustena |
| Абессив | süütuseta | süütusteta |
| Комитатив | süütusega | süütustega |
Примеры
Tema süütus tõestati.
Его невиновность была доказана.
Ma tõestan oma süütust.
Я доказываю свою невиновность.
Частые сочетания
oma süütust tõestama
доказывать свою невиновность
süütuse presumptsioon
презумпция невиновности
Связанные слова
По-эстонски
seisund, kus inimene ei ole süüdi
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии