
politseinik
[ˈpolitseinik]
police officer, policeman, policewoman
- noun
- A2
- Law and documents
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | politseinik | politseinikud |
| Genitive | politseiniku | politseinike |
| Partitive | politseinikku | politseinikke |
| Illative | politseinikusse | politseinikesse |
| Inessive | politseinikus | politseinikes |
| Elative | politseinikust | politseinikest |
| Allative | politseinikule | politseinikele |
| Adessive | politseinikul | politseinikel |
| Ablative | politseinikult | politseinikelt |
| Translative | politseinikuks | politseinikeks |
| Terminative | politseinikuni | politseinikeni |
| Essive | politseinikuna | politseinikena |
| Abessive | politseinikuta | politseiniketa |
| Comitative | politseinikuga | politseinikega |
Examples
Politseinik valvab avalikku korda.
A police officer maintains public order.
Ma rääkisin politseinikuga.
I spoke with a police officer.
Common combinations
politseinikuga rääkima
to speak to a police officer
politseinik patrullib
a police officer is patrolling
Related words
In Estonian
inimene, kes töötab politseis
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses