miinus
[ˈmiːnus]
minus, disadvantage
- noun
- A2
- Everyday objects
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | miinus | miinused |
| Genitive | miinuse | miinuste |
| Partitive | miinust | miinuseid |
| Illative | miinusesse | miinustesse |
| Inessive | miinuses | miinustes |
| Elative | miinusest | miinustest |
| Allative | miinusele | miinustele |
| Adessive | miinusel | miinustel |
| Ablative | miinuselt | miinustelt |
| Translative | miinuseks | miinusteks |
| Terminative | miinuseni | miinusteni |
| Essive | miinusena | miinustena |
| Abessive | miinuseta | miinusteta |
| Comitative | miinusega | miinustega |
Examples
Viis miinus kaks on kolm.
Five minus two is three.
Korteri suurim miinus on lärmakas tänav.
The apartment's biggest disadvantage is the noisy street.
Common combinations
suur miinus
a major disadvantage
viis miinus kaks
five minus two
Related words
In Estonian
Puudust näitav asjaolu või lahutamise ja negatiivse arvu märk
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses