
kuritegu
[ˈkuriteku]
crime
- noun
- A2
- Law and documents
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | kuritegu | kuriteod |
| Genitive | kuriteo | kuritegude |
| Partitive | kuritegu | kuritegusid |
| Illative | kuriteosse | kuritegudesse |
| Inessive | kuriteos | kuritegudes |
| Elative | kuriteost | kuritegudest |
| Allative | kuriteole | kuritegudele |
| Adessive | kuriteol | kuritegudel |
| Ablative | kuriteolt | kuritegudelt |
| Translative | kuriteoks | kuritegudeks |
| Terminative | kuriteoni | kuritegudeni |
| Essive | kuriteona | kuritegudena |
| Abessive | kuriteota | kuritegudeta |
| Comitative | kuriteoga | kuritegudega |
Examples
Vargus on kuritegu.
Theft is a crime.
Politsei uurib rasket kuritegu.
The police are investigating a serious crime.
Common combinations
kuritegu toime panema
to commit a crime
kuritegu uurima
to investigate a crime
Related words
In Estonian
Seadusega keelatud tegu, mille eest võib karistada
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses