ülemus
[ˈylemus]
boss, chief
- noun
- B1
- Work
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | ülemus | ülemused |
| Genitive | ülemuse | ülemuste |
| Partitive | ülemust | ülemusi |
| Illative | ülemusse | ülemustesse |
| Inessive | ülemuses | ülemustes |
| Elative | ülemusest | ülemustest |
| Allative | ülemusele | ülemustele |
| Adessive | ülemusel | ülemustel |
| Ablative | ülemuselt | ülemustelt |
| Translative | ülemuseks | ülemusteks |
| Terminative | ülemuseni | ülemusteni |
| Essive | ülemusena | ülemustena |
| Comitative | ülemusega | ülemustega |
Examples
Pärast riidu ülemusega lahkusin töölt.
After a quarrel with my boss I quit my job.
Nooremseersandi otsesed ülemused hindasid tema teenistuskäiku normaalseks.
The junior sergeant's direct superiors assessed his service record as normal.
Common combinations
otsene ülemus
immediate superior
range ülemus
a strict boss
ülemusega rääkima
to talk to the boss
Related words
In Estonian
isik, kes ameti- või teenistusastmelt on teistest kõrgemal, hrl asutuse või (all)üksuse juht
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses