võit
[ˈvɤit]
перемога, виграш
- іменник
- A1
- Спорт
Форми
| Відмінок | Одн. | Мн. |
|---|---|---|
| Номінатив | võit | võidud |
| Генітив | võidu | võitude |
| Партитив | võitu | võite |
| Ілатив | võidusse | võitudesse |
| Інесив | võidus | võitudes |
| Елатив | võidust | võitudest |
| Алатив | võidule | võitudele |
| Адесив | võidul | võitudel |
| Аблатив | võidult | võitudelt |
| Транслатив | võiduks | võitudeks |
| Термінатив | võiduni | võitudeni |
| Есив | võiduna | võitudena |
| Абесив | võiduta | võitudeta |
| Комітатив | võiduga | võitudega |
Приклади
Meeskond tähistas tähtsat võitu.
Команда відсвяткувала важливу перемогу.
See oli meie esimene võit.
Це була наша перша перемога.
Часті сполучення
tähtis võit
важлива перемога
võitu saavutama
здобувати перемогу
Антоніми
Пов’язані слова
Естонською
Võistluses või võitluses saavutatud parem tulemus
Визначення, приклади та словоформи частково ґрунтуються на Об’єднаному словнику EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) за ліцензією CC BY 4.0. Dictio відредагував і доповнив їх. Джерела та ліцензії