võim
[ˈvɤim]
влада, сила
- іменник
- A2
- Суспільство
Форми
| Відмінок | Одн. | Мн. |
|---|---|---|
| Номінатив | võim | võimud |
| Генітив | võimu | võimude |
| Партитив | võimu | võime |
| Ілатив | võimusse | võimudesse |
| Інесив | võimus | võimudes |
| Елатив | võimust | võimudest |
| Алатив | võimule | võimudele |
| Адесив | võimul | võimudel |
| Аблатив | võimult | võimudelt |
| Транслатив | võimuks | võimudeks |
| Термінатив | võimuni | võimudeni |
| Есив | võimuna | võimudena |
| Абесив | võimuta | võimudeta |
| Комітатив | võimuga | võimudega |
Приклади
Presidendil on suur võim.
У президента велика влада.
Partei tuli võimule.
Партія прийшла до влади.
Часті сполучення
võimule tulema
прийти до влади
poliitiline võim
політична влада
Пов’язані слова
Естонською
õigus või võimalus teisi juhtida ja otsuseid teha
Визначення, приклади та словоформи частково ґрунтуються на Об’єднаному словнику EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) за ліцензією CC BY 4.0. Dictio відредагував і доповнив їх. Джерела та ліцензії