võim
[ˈvɤim]
власть, сила
- существительное
- A2
- Общество
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | võim | võimud |
| Генитив | võimu | võimude |
| Партитив | võimu | võime |
| Иллатив | võimusse | võimudesse |
| Инессив | võimus | võimudes |
| Элатив | võimust | võimudest |
| Аллатив | võimule | võimudele |
| Адессив | võimul | võimudel |
| Аблатив | võimult | võimudelt |
| Транслатив | võimuks | võimudeks |
| Терминатив | võimuni | võimudeni |
| Эссив | võimuna | võimudena |
| Абессив | võimuta | võimudeta |
| Комитатив | võimuga | võimudega |
Примеры
Presidendil on suur võim.
У президента большая власть.
Partei tuli võimule.
Партия пришла к власти.
Частые сочетания
võimule tulema
прийти к власти
poliitiline võim
политическая власть
Связанные слова
По-эстонски
õigus või võimalus teisi juhtida ja otsuseid teha
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии