kõrvaline
[ˈkɤrvɑlːine]
другорядний, віддалений
Форми
| Відмінок | Одн. | Мн. |
|---|---|---|
| Номінатив | kõrvaline | kõrvalised |
| Генітив | kõrvalise | kõrvaliste |
| Партитив | kõrvalist | kõrvalisi |
| Ілатив | kõrvalisesse | kõrvalistesse |
| Інесив | kõrvalises | kõrvalistes |
| Елатив | kõrvalisest | kõrvalistest |
| Алатив | kõrvalisele | kõrvalistele |
| Адесив | kõrvalisel | kõrvalistel |
| Аблатив | kõrvaliselt | kõrvalistelt |
| Транслатив | kõrvaliseks | kõrvalisteks |
| Термінатив | kõrvaliseni | kõrvalisteni |
| Есив | kõrvalisena | kõrvalistena |
| Абесив | kõrvaliseta | kõrvalisteta |
| Комітатив | kõrvalisega | kõrvalistega |
Приклади
See on kõrvaline küsimus.
Це побічне питання.
Kõrvaline tee viib külla.
До села веде віддалена дорога.
Часті сполучення
kõrvaline küsimus
другорядне питання
kõrvaline tee
віддалена дорога
Синоніми
Естонською
põhiasjast eemal olev, teisejärguline või üksildane
Визначення, приклади та словоформи частково ґрунтуються на Об’єднаному словнику EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) за ліцензією CC BY 4.0. Dictio відредагував і доповнив їх. Джерела та ліцензії