kõrvaline
[ˈkɤrvɑlːine]
второстепенный, отдалённый
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | kõrvaline | kõrvalised |
| Генитив | kõrvalise | kõrvaliste |
| Партитив | kõrvalist | kõrvalisi |
| Иллатив | kõrvalisesse | kõrvalistesse |
| Инессив | kõrvalises | kõrvalistes |
| Элатив | kõrvalisest | kõrvalistest |
| Аллатив | kõrvalisele | kõrvalistele |
| Адессив | kõrvalisel | kõrvalistel |
| Аблатив | kõrvaliselt | kõrvalistelt |
| Транслатив | kõrvaliseks | kõrvalisteks |
| Терминатив | kõrvaliseni | kõrvalisteni |
| Эссив | kõrvalisena | kõrvalistena |
| Абессив | kõrvaliseta | kõrvalisteta |
| Комитатив | kõrvalisega | kõrvalistega |
Примеры
See on kõrvaline küsimus.
Это побочный вопрос.
Kõrvaline tee viib külla.
В деревню ведёт отдалённая дорога.
Частые сочетания
kõrvaline küsimus
второстепенный вопрос
kõrvaline tee
отдалённая дорога
Синонимы
По-эстонски
põhiasjast eemal olev, teisejärguline või üksildane
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии