ajakirjanik
[ˈɑjɑkirjɑnik]
журналіст, журналістка
- іменник
- A2
- Мистецтво і культура
Форми
| Відмінок | Одн. | Мн. |
|---|---|---|
| Номінатив | ajakirjanik | ajakirjanikud |
| Генітив | ajakirjaniku | ajakirjanike |
| Партитив | ajakirjanikku | ajakirjanikke |
| Ілатив | ajakirjanikusse | ajakirjanikesse |
| Інесив | ajakirjanikus | ajakirjanikes |
| Елатив | ajakirjanikust | ajakirjanikest |
| Алатив | ajakirjanikule | ajakirjanikele |
| Адесив | ajakirjanikul | ajakirjanikel |
| Аблатив | ajakirjanikult | ajakirjanikelt |
| Транслатив | ajakirjanikuks | ajakirjanikeks |
| Термінатив | ajakirjanikuni | ajakirjanikeni |
| Есив | ajakirjanikuna | ajakirjanikena |
| Абесив | ajakirjanikuta | ajakirjaniketa |
| Комітатив | ajakirjanikuga | ajakirjanikega |
Приклади
Ajakirjanik kirjutab uudiseid.
Журналіст пише новини.
Ta töötab ajakirjanikuna.
Вона працює журналістом.
Часті сполучення
uuriv ajakirjanik
журналіст-розслідувач
ajakirjanikuna töötama
працювати журналістом
Пов’язані слова
Естонською
inimene, kes kirjutab ajalehtedele, ajakirjadele ja veebiväljaannetele artikleid või valmistab ette saateid televisioonis ja raadios
Визначення, приклади та словоформи частково ґрунтуються на Об’єднаному словнику EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) за ліцензією CC BY 4.0. Dictio відредагував і доповнив їх. Джерела та ліцензії