ajakirjanik
[ˈɑjɑkirjɑnik]
журналист
- существительное
- A2
- Искусство и культура
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | ajakirjanik | ajakirjanikud |
| Генитив | ajakirjaniku | ajakirjanike |
| Партитив | ajakirjanikku | ajakirjanikke |
| Иллатив | ajakirjanikusse | ajakirjanikesse |
| Инессив | ajakirjanikus | ajakirjanikes |
| Элатив | ajakirjanikust | ajakirjanikest |
| Аллатив | ajakirjanikule | ajakirjanikele |
| Адессив | ajakirjanikul | ajakirjanikel |
| Аблатив | ajakirjanikult | ajakirjanikelt |
| Транслатив | ajakirjanikuks | ajakirjanikeks |
| Терминатив | ajakirjanikuni | ajakirjanikeni |
| Эссив | ajakirjanikuna | ajakirjanikena |
| Абессив | ajakirjanikuta | ajakirjaniketa |
| Комитатив | ajakirjanikuga | ajakirjanikega |
Примеры
Ajakirjanik kirjutab uudiseid.
Журналист пишет новости.
Ta töötab ajakirjanikuna.
Она работает журналистом.
Частые сочетания
uuriv ajakirjanik
журналист-расследователь
ajakirjanikuna töötama
работать журналистом
Связанные слова
По-эстонски
inimene, kes kirjutab ajalehtedele, ajakirjadele ja veebiväljaannetele artikleid või valmistab ette saateid televisioonis ja raadios
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии