
vangistus
[ˈvɑŋkistus]
заключение, неволя, заточение, плен
- существительное
- A2
- Право и документы
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | vangistus | vangistused |
| Генитив | vangistuse | vangistuste |
| Партитив | vangistust | vangistusi |
| Иллатив | vangistusesse | vangistustesse |
| Инессив | vangistuses | vangistustes |
| Элатив | vangistusest | vangistustest |
| Аллатив | vangistusele | vangistustele |
| Адессив | vangistusel | vangistustel |
| Аблатив | vangistuselt | vangistustelt |
| Транслатив | vangistuseks | vangistusteks |
| Терминатив | vangistuseni | vangistusteni |
| Эссив | vangistusena | vangistustena |
| Абессив | vangistuseta | vangistusteta |
| Комитатив | vangistusega | vangistustega |
Примеры
Ta on vangistuses.
Он в тюрьме.
Kohus mõistis talle vangistuse.
Суд приговорил его к тюремному заключению.
Частые сочетания
eluaegne vangistus
пожизненное заключение
vangistuse mõistma
приговорить к заключению
Антонимы
Связанные слова
По-эстонски
vanglas kinni hoidmine, vanglakaristuse kandmine
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии