väimees
[ˈvæimeːs]
зять, муж дочери, зятюшка
- существительное
- B1
- Семья
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | väimees | väimehed |
| Генитив | väimehe | väimeeste |
| Партитив | väimeest | väimehi |
| Иллатив | väimehesse | väimeestesse |
| Инессив | väimehes | väimeestes |
| Элатив | väimehest | väimeestest |
| Аллатив | väimehele | väimeestele |
| Адессив | väimehel | väimeestel |
| Аблатив | väimehelt | väimeestelt |
| Транслатив | väimeheks | väimeesteks |
| Терминатив | väimeheni | väimeesteni |
| Эссив | väimehena | väimeestena |
| Абессив | väimeheta | väimeesteta |
| Комитатив | väimehega | väimeestega |
Примеры
Mu väimees aitab meid sageli aiatöödel.
Мой зять часто помогает нам в саду.
Külaskäik lõppes suure tüliga: väimees ajas ämma ja äia majast välja.
Визит закончился большой ссорой: зять выгнал тёщу и тестя из дома.
Частые сочетания
armas väimees
милый зять
tulevane väimees
будущий зять
Связанные слова
По-эстонски
tütre abikaasa
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии