tõeline
[ˈtɤeline]
реальный, действительный, фактический
- прилагательное
- A2
- Качества
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | tõeline | tõelised |
| Генитив | tõelise | tõeliste |
| Партитив | tõelist | tõelisi |
| Иллатив | tõelisesse | tõelistesse |
| Инессив | tõelises | tõelistes |
| Элатив | tõelisest | tõelistest |
| Аллатив | tõelisele | tõelistele |
| Адессив | tõelisel | tõelistel |
| Аблатив | tõeliselt | tõelistelt |
| Транслатив | tõeliseks | tõelisteks |
| Терминатив | tõeliseni | tõelisteni |
| Эссив | tõelisena | tõelistena |
| Абессив | tõeliseta | tõelisteta |
| Комитатив | tõelisega | tõelistega |
Примеры
Ta on tõeline sõber.
Он настоящий друг.
See on tõeline kunst.
Это настоящее искусство.
Частые сочетания
tõeline sõber
настоящий друг
tõeline põhjus
истинная причина
Синонимы
Антонимы
Связанные слова
По-эстонски
päriselt olemas olev, tegelikkusele vastav
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии