sõber
[ˈsɤper]
друг
- существительное
- A1
- Общество
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | sõber | sõbrad |
| Генитив | sõbra | sõprade |
| Партитив | sõpra | sõpru |
| Иллатив | sõbrasse | sõpradesse |
| Инессив | sõbras | sõprades |
| Элатив | sõbrast | sõpradest |
| Аллатив | sõbrale | sõpradele |
| Адессив | sõbral | sõpradel |
| Аблатив | sõbralt | sõpradelt |
| Транслатив | sõbraks | sõpradeks |
| Терминатив | sõbrani | sõpradeni |
| Эссив | sõbrana | sõpradena |
| Абессив | sõbrata | sõpradeta |
| Комитатив | sõbraga | sõpradega |
Примеры
Marek on mu sõber.
Марек — мой друг.
Ma kohtun õhtul sõbraga.
Вечером я встречусь с другом.
Частые сочетания
hea sõber
хороший друг
sõbraga kohtuma
встретиться с другом
Антонимы
Связанные слова
По-эстонски
Lähedane tuttav, kellega on head suhted
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии