suhteline
[ˈsuhteline]
относительный, релятивный, условный
- прилагательное
- B1
- Качества
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | suhteline | suhtelised |
| Генитив | suhtelise | suhteliste |
| Партитив | suhtelist | suhtelisi |
| Иллатив | suhtelisesse | suhtelistesse |
| Инессив | suhtelises | suhtelistes |
| Элатив | suhtelisest | suhtelistest |
| Аллатив | suhtelisele | suhtelistele |
| Адессив | suhtelisel | suhtelistel |
| Аблатив | suhteliselt | suhtelistelt |
| Транслатив | suhteliseks | suhtelisteks |
| Терминатив | suhteliseni | suhtelisteni |
| Эссив | suhtelisena | suhtelistena |
| Абессив | suhteliseta | suhtelisteta |
| Комитатив | suhtelisega | suhtelistega |
Примеры
Ilu on suhteline mõiste.
Красота — относительное понятие.
See edu oli ainult suhteline.
Этот успех был лишь относительным.
Частые сочетания
suhteline mõiste
относительное понятие
suhteline eelis
относительное преимущество
Связанные слова
По-эстонски
selline, mis avaldub ainult seoses mõne teise nähtuse või objektiga, millestki sõltuv või tingitud
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии