sümbol
[ˈsympol]
символ
- существительное
- A2
- Предметы быта
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | sümbol | sümbolid |
| Генитив | sümboli | sümbolite |
| Партитив | sümbolit | sümboleid |
| Иллатив | sümbolisse | sümbolitesse |
| Инессив | sümbolis | sümbolites |
| Элатив | sümbolist | sümbolitest |
| Аллатив | sümbolile | sümbolitele |
| Адессив | sümbolil | sümbolitel |
| Аблатив | sümbolilt | sümbolitelt |
| Транслатив | sümboliks | sümboliteks |
| Терминатив | sümbolini | sümboliteni |
| Эссив | sümbolina | sümbolitena |
| Абессив | sümbolita | sümboliteta |
| Комитатив | sümboliga | sümbolitega |
Примеры
Tuvi on rahu sümbol.
Голубь — символ мира.
See sümbol tähendab ohtu.
Этот символ означает опасность.
Частые сочетания
rahu sümbol
символ мира
riiklik sümbol
государственный символ
Связанные слова
По-эстонски
märk või kujutis, mis esindab mingit mõtet või nähtust
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии