märk
[ˈmærk]
знак, отметка
- существительное
- A2
- Образование
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | märk | märgid |
| Генитив | märgi | märkide |
| Партитив | märki | märke |
| Иллатив | märgisse | märkidesse |
| Инессив | märgis | märkides |
| Элатив | märgist | märkidest |
| Аллатив | märgile | märkidele |
| Адессив | märgil | märkidel |
| Аблатив | märgilt | märkidelt |
| Транслатив | märgiks | märkideks |
| Терминатив | märgini | märkideni |
| Эссив | märgina | märkidena |
| Абессив | märgita | märkideta |
| Комитатив | märgiga | märkidega |
Примеры
See on hea märk.
Это хороший знак.
See märk keelab parkida.
Этот знак запрещает парковку.
Частые сочетания
liiklusmärk
дорожный знак
hea märk
хороший знак
Связанные слова
По-эстонски
kujund, ese või ilming, mis midagi tähendab või millelegi viitab
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии