lõpp
[ˈlɤpː]
конец
- существительное
- A1
- Время
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | lõpp | lõpud |
| Генитив | lõpu | lõppude |
| Партитив | lõppu | lõppe |
| Иллатив | lõpusse | lõppudesse |
| Инессив | lõpus | lõppudes |
| Элатив | lõpust | lõppudest |
| Аллатив | lõpule | lõppudele |
| Адессив | lõpul | lõppudel |
| Аблатив | lõpult | lõppudelt |
| Транслатив | lõpuks | lõppudeks |
| Терминатив | lõpuni | lõppudeni |
| Эссив | lõpuna | lõppudena |
| Абессив | lõputa | lõppudeta |
| Комитатив | lõpuga | lõppudega |
Примеры
Filmi lõpp oli kurb.
Конец фильма был грустным.
See on raamatu lõpp.
Это конец книги.
Частые сочетания
filmi lõpp
конец фильма
tunni lõpp
конец урока
Антонимы
Связанные слова
По-эстонски
Viimane osa, ots
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии