
kummaline
[ˈkummɑline]
странный, необычный, своеобразный
- прилагательное
- B1
- Качества
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | kummaline | kummalised |
| Генитив | kummalise | kummaliste |
| Партитив | kummalist | kummalisi |
| Иллатив | kummalisesse | kummalistesse |
| Инессив | kummalises | kummalistes |
| Элатив | kummalisest | kummalistest |
| Аллатив | kummalisele | kummalistele |
| Адессив | kummalisel | kummalistel |
| Аблатив | kummaliselt | kummalistelt |
| Транслатив | kummaliseks | kummalisteks |
| Терминатив | kummaliseni | kummalisteni |
| Эссив | kummalisena | kummalistena |
| Абессив | kummaliseta | kummalisteta |
| Комитатив | kummalisega | kummalistega |
Примеры
See on kummaline olukord.
Это странная ситуация.
Kuulsin öösel kummalist häält.
Ночью я услышал странный звук.
Частые сочетания
kummaline tunne
странное чувство
kummaline käitumine
странное поведение
Связанные слова
По-эстонски
ebatavalisena, iseäralikuna tunduv, hämmastust või võõrastust tekitav, tavalisest erinev, millegi poolest omapärane
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии