kõnelus
[ˈkɤnelus]
разговор, беседа, речь
- существительное
- B1
- Общение
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | kõnelus | kõnelused |
| Генитив | kõneluse | kõneluste |
| Партитив | kõnelust | kõnelusi |
| Иллатив | kõnelusesse | kõnelustesse |
| Инессив | kõneluses | kõnelustes |
| Элатив | kõnelusest | kõnelustest |
| Аллатив | kõnelusele | kõnelustele |
| Адессив | kõnelusel | kõnelustel |
| Аблатив | kõneluselt | kõnelustelt |
| Транслатив | kõneluseks | kõnelusteks |
| Терминатив | kõneluseni | kõnelusteni |
| Эссив | kõnelusena | kõnelustena |
| Абессив | kõneluseta | kõnelusteta |
| Комитатив | kõnelusega | kõnelustega |
Примеры
Kõnelus keerles ilmaelu ja kirjanduse ümber.
Разговор вращался вокруг житейских дел и литературы.
Ta ei võtnud kõnelusest osa.
Он не участвовал в беседе.
Частые сочетания
telefoni kõnelus
телефон разговор
kõnelusi pidama
переговоры должен
Связанные слова
По-эстонски
kellegagi (pikemalt) rääkimine, kõnelemine, see, kui kaks või enam inimest omavahel juttu ajavad, vestlevad
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии